Ei hakka eraldi kirjutama oma esimesest päevast, kui hakkad tajuma, et huulele tuleb herpes, no ikka tuleb, kui ruttu jaole saad ... Nojah, siis paari tunni pärast tajud, et ohoo, pitsitus uuest kohas ja nii tänaseks on mul neid kokku seitse. Jah, just nimelt seitse. Olukord on trööstitu, olen oma senise herpeserekordi üle löönud. Kolm oli. Nina peal, all ja ülahuulel mitmes kohas, nüüd on neid siis põsel, huulel, nina all ja ka alumise huule all, mis on uus koht ja mu meelt sugugi paremaks ei tee. Öösel tundsin kuidas nägu paisus, üritad küll asjale naljaga vaadata, aga see herpeste värk viib ikka moraali alla. Väga. Millest küll? Eks ikka päikesest ja tuulest ja muudest asjadest. Saan aru, kui see oleks esimene herpes suvel, aga juuni alguses oli juba harjumuspäraseks kujunenud suve esimene nunnu ära. Siis suutsin ma talle nii öelda, täna olen aga pahur, vastik ja depressiivne. Tahaks ta üle naerda, ehk peaks nutma, ehk peaks temast mitte välja tegema? Seda viimast pole võimalik teha. Nii siis, teine päev. Ümmarguselt võttes on 8 jäänud. Ehk saan iga päev pildigi panna. Ahjaa, rohuks kasutan Punase Päevakübara tinktuuri. Ohtralt otse herpesele.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment