Et elus leidub hetki, mil küsin enda käest, kui vana ma õigupoolest olen, kas ikka olen 22? Viimase sellise küsimusega tulin lagedale reedel, kui ema palus mull pool üks ahi välja lülitada. Pole just kõige raske kohustus või mis? Mis te arvate, kes jäi lõpukirjandi vaimustuses oma aastatetaguseid kirjatükke lugema? Ja mis aega kell näitas, kui suvatsesin seda vaadata? Kell oli KAKS! Jah just, ema sünnipäeva liha oli olnud poolteist tundi kauem ahjus, kui see pidi olema. Oojaa, ma ei osanud nutta ega naerda, mitte, et ema oleks osanud. Liha ahjust väljas, mis siis alles oli? Hunnik rasva, kõrbenud -ja kuiva liha. "Kas sa siis lõhna ei tundnud," küsis ema. Ja teate, piinlik oli, aga selline mõnus soe liha lõhn. Nii oligi viis kilogrammi head liha läinud kus see ja teine. Milles mind üldse usaldada tohib? Tundub vist sellise prahmaka juures päris asjakohane küsimus või mis?:) Ema oli nördinud, mina olin nördinud, aga nagu emadele kombeks, nad andestavad oma lastele kõiksugu sigadused, nii tegi ka tema. Tema sünnipäeva nädalavahetus oli üldjoontes väga tore, ainuke, kes siit kõvasti mõttematerjali pidi saama olin see mina. Nagu armunud oleks olnud... Oh...
Et nädalavahetus läheb oma rada, viis see lõbusa seltskonnaga peole, mis oli allapoole arvestust, kuni osa meist tegi juttu klubi pilkupüüdvaima tütarlapsega. Oleks vast õige öelda et naisega. Nagu ikka jään mina sellistel puhkudel tagasihoidlikuks, aga et nägin Gleni tüdrukule lihtsalt otsa vaatamas ja Maryni temaga vestlemas, siis mõtlesin asja uurida. Too neiu oli sakslanna ja nad on siin praktikal. Oo, mõtlesin mina, et millega siis tegu on? Sotsiaaltöö! Ja juttu jätkus kauemaks, hiljem tutvusime ka teistega ning pidu sai hoogu juurde. Oli vahva!
Järgmine päev käisime linnas, et sakslastega kohtuda, aga nad ei tulnud, seega "Chillisime" niisama päikese käes, noh eriti tegin seda mina Leksiga, kui Mari ja Mikk Rolandile kinki käisid otsimas. Leksi on siis Miku venna "lehmkoer"-valge-musta kirju koer. Alguses umbusklik, aga tegelikult väga sõbralik koeranurr:). Nii läksimegi sakslasi otsimas, noormees üksi oli platsis, sest tüdrukutel oli kehv olla:D Vägev koss oli, aga kaotasime! Raisk!
Niisiis veetsin üle tunni Guns n' Rose'sega ja pikutasin, ootasin kamraade, kõik olid omadega suht läbi, ajasime juttu nautisime elu. Hiljem läksime Rolandi sünnale, kus pidu oli väga naljakas(Y) Aga väljamaalased vist väsisid ära ja hiljem ma neid ei kohanud, sai kokkulepitud, et ehk täna. No vaatame!
Inimesed kirjutavad iga päev, mina korra nädalas... Tublid inimesed!
Et Mari keetis head pelmeenid!:D
Lugemiseni.
Wednesday, April 28, 2010
Thursday, April 22, 2010
Natuke siit ja vähem sealt
Viimane minu "vestlus" endaga toimus teemal dieet. Olgu, see vestlus, mis ma kirja panin. Neid toimub tegelikult tihti, kui ringi liigun, pikutan jne, isegi, kui teistega suhtlen, siis suhtlen ka endaga lisaks veel teisele. Muidugi on see mõnikord halb, tähelepanu kipub hajuma, kuulamine muutub kuulmiseks ja etailid kaovad mulliks ja mullid lähevad ühest kõrvast sisse, teisest välja. Dieedist taastusin hästi, oi kurat, süüa on hea!:)
Laupäeval panin end Tallinna poole ja poisid olid minu eest plaanid ära teinud. Kerge söök, jook ja kossu vaatama! Nagu needus istusin "selga pussitajana" TTÜ fännitsoonis olles ise Tarvase poolt. Mitte küll tuliselt, aga natuke, tahtsin näha siiski esmalt põnevat mängu ja minu soov sai kuhjaga täidetud. Peale mängu jätkus kaardimäng ja muu soojendusega kaasas käiv Mardi juures. Tore õhtu oli, 5 peaaegu täismeest istuvad ümber laua, mängivad kaarte, joovad õlu, röhitsevad ja peeretavad, enestel nalja kui palju... Ma arvan, et ma ei tee kellelegi liiga. Õhtu möödus linnutiivul ja väikse kõhklemise peale läksime Club Von Überblingenisse. Kahtlejaks olime mina ja Mart, aga kahtlemisel polnud põhjust, väga vinge koht. Jällegi tabasin end mõttelt neid tüdrukuid vaadates, et kkkkkkkkhmmmmmmmmmm raske on olla poissmees nende inglite seas. Lubasin Alarile, et kirjutan sellest lähemalt, aga ... Teinekord ehk.
Mitte väga pikk uni seljataga jätkus päev Mustamäe moodi. Ühesõnaga hakkasime kontsertile sooja tegema:D Nii muuseas sai käidud peaaegu poes seljas mitte midagi muud, kui müts, päikeseprillid, MANU sall, hommikumantel (sinine, eest lahti) ja kaks või kolm numbrit suuremad talvesaapad. Oi, naerda sai kõvasti, inimesed olid hämmingus. Hiljem poe ees autos istudes ei suutnud kaasmaalased oma silmi uskuda, üks härra kõndis isegi vastu autot, jäädes mind vaatama... Nalja peab saama ja no kõvasti sai:)
Metallicale jõudsime tund aega enna kontserti algust, võtsime sisse positsioonid teises reas ja siis see algas, ootamine, mis algas küll istudes, aga poole tunni möödudes tuli püsti tõusta. Jalad olid kontserti lõppedes ikka ilusti läbi, koos seljaga. Aga keda huvitavad need jalad ja selg, kontsert oli parim minu elus ja seda igasugu liialdusteta! Kui ikka seisad 2 meetrit lavast, mille peal annavad ülihea kontserti ühed lemmikumad, siis ... Sõnad siin on üleliigsed!
Et natuke pipart ka meepotti segada, siis kurb on sellest, et ei saanud kohtuda veel mõndade inimestega, aga no ... Küll tulevad uued korrad!
Olge tublid!
Laupäeval panin end Tallinna poole ja poisid olid minu eest plaanid ära teinud. Kerge söök, jook ja kossu vaatama! Nagu needus istusin "selga pussitajana" TTÜ fännitsoonis olles ise Tarvase poolt. Mitte küll tuliselt, aga natuke, tahtsin näha siiski esmalt põnevat mängu ja minu soov sai kuhjaga täidetud. Peale mängu jätkus kaardimäng ja muu soojendusega kaasas käiv Mardi juures. Tore õhtu oli, 5 peaaegu täismeest istuvad ümber laua, mängivad kaarte, joovad õlu, röhitsevad ja peeretavad, enestel nalja kui palju... Ma arvan, et ma ei tee kellelegi liiga. Õhtu möödus linnutiivul ja väikse kõhklemise peale läksime Club Von Überblingenisse. Kahtlejaks olime mina ja Mart, aga kahtlemisel polnud põhjust, väga vinge koht. Jällegi tabasin end mõttelt neid tüdrukuid vaadates, et kkkkkkkkhmmmmmmmmmm raske on olla poissmees nende inglite seas. Lubasin Alarile, et kirjutan sellest lähemalt, aga ... Teinekord ehk.
Mitte väga pikk uni seljataga jätkus päev Mustamäe moodi. Ühesõnaga hakkasime kontsertile sooja tegema:D Nii muuseas sai käidud peaaegu poes seljas mitte midagi muud, kui müts, päikeseprillid, MANU sall, hommikumantel (sinine, eest lahti) ja kaks või kolm numbrit suuremad talvesaapad. Oi, naerda sai kõvasti, inimesed olid hämmingus. Hiljem poe ees autos istudes ei suutnud kaasmaalased oma silmi uskuda, üks härra kõndis isegi vastu autot, jäädes mind vaatama... Nalja peab saama ja no kõvasti sai:)
Metallicale jõudsime tund aega enna kontserti algust, võtsime sisse positsioonid teises reas ja siis see algas, ootamine, mis algas küll istudes, aga poole tunni möödudes tuli püsti tõusta. Jalad olid kontserti lõppedes ikka ilusti läbi, koos seljaga. Aga keda huvitavad need jalad ja selg, kontsert oli parim minu elus ja seda igasugu liialdusteta! Kui ikka seisad 2 meetrit lavast, mille peal annavad ülihea kontserti ühed lemmikumad, siis ... Sõnad siin on üleliigsed!
Et natuke pipart ka meepotti segada, siis kurb on sellest, et ei saanud kohtuda veel mõndade inimestega, aga no ... Küll tulevad uued korrad!
Olge tublid!
Wednesday, April 14, 2010
Supi päev 3
Eile läksin suhteliselt vara magama ja täna magasin isuga kella üheksani, sellest ka ilmselt jõud teha väikene trenn. Enne trenni sõin terve meloni üksi ära. Jõusaalis sõitsin 20 minutit ratast ja tegin jõuharjutusi. Jõuga olid kehvad lood, no mida pole, seda pole. Jõusaalist tagasi tegin kerge jooksu. Peale dušši jõin vett ja sõin õuna. Supi isu on totaalselt kadunud.Viskasin pikali ja magasin suhteliselt kaua.
Nüüd viie ajal tunnen, et olen laostumas, jätan vist ürituse katki. Dieet pole minu jaoks. Esiteks mu pea valutab, teiseks ei lähe mul supp alla, just sõin, hea, et öökima ei aja! Hea küll, pingutan homseni ära, kui nüüd ema tõesti kanaliha ei osta, siis annan ahvatlusele rohelise tule (Ma just helistasin talle ja ütlesin, et ostku ikka üks väike suitsukana).Kirjutamine on rääkimine endaga, vist rääkisin end ära. Ma ei taha riskida näiteks migreeniga, mida mul pole ammu olnud, teiseks on pühapäeval Metallica. Mis ma siis teen, loen ürituse lõppenuks ja ütlen, et sisuliselt kolm päeva on minu jaoks piir? Kuna kirjas on, et kui katkestate alustate esimesest päevast, siis tuleb nii välja...
Nii, otsus vastuvõetud on kohe parem olla:) Mida ma siit õppisin? Päris palju, natuke keha tunnetust ja seda, et kui väga vaja suudan igasugu ahvatlustele vastu panna küll. Arvan, et mu keha on saanud puhastust küll, kaka on näiteks eilsete porgandite nägu:) Mis puutub kaalu, siis jõusaali kaal näitas enne trenni (koos riiete ja botastega) 71.5 ja peale 71.2, see kaal kas valetab või olen ma kaalu imekombel taastanud. Supi ja porganditega???
Ei tea, kas teistel nendest kolmest päevast midagi õppida on, aga mis kõige tähtsam, minul on! Keda huvitab siis söömine läheb edasi nii:
4. päev
Supp, puuviljad ja juurviljad. Lisage banaanid ja lahja piim. Banaani võite süüa kuni 3 tükki päevas. Suppi, puuvilju ja juurvilju võite süüa niipalju kui soovite.
5. päev
Loomaliha ja tomatid supiga. Veiseliha 300-500 grammi. Proovige juua päevas 6-8 klaasi vett ja vähemalt kord sööge suppi.
6. päev
Loomaliha, juurviljad (eriti lehtjuurvili) nii palju kui soovite ja lisaks suppi. Jooge vett.
7. päev
Pruun riis, puuviljamahl, juurviljad ja supp. Riisi võib lisada supile. Jooge vett.
Kindlasti toetan ema asjaga lõpuni minema ja ise söön vaid kergeid asju lisaks.
Edu!
Nüüd viie ajal tunnen, et olen laostumas, jätan vist ürituse katki. Dieet pole minu jaoks. Esiteks mu pea valutab, teiseks ei lähe mul supp alla, just sõin, hea, et öökima ei aja! Hea küll, pingutan homseni ära, kui nüüd ema tõesti kanaliha ei osta, siis annan ahvatlusele rohelise tule (Ma just helistasin talle ja ütlesin, et ostku ikka üks väike suitsukana).Kirjutamine on rääkimine endaga, vist rääkisin end ära. Ma ei taha riskida näiteks migreeniga, mida mul pole ammu olnud, teiseks on pühapäeval Metallica. Mis ma siis teen, loen ürituse lõppenuks ja ütlen, et sisuliselt kolm päeva on minu jaoks piir? Kuna kirjas on, et kui katkestate alustate esimesest päevast, siis tuleb nii välja...
Nii, otsus vastuvõetud on kohe parem olla:) Mida ma siit õppisin? Päris palju, natuke keha tunnetust ja seda, et kui väga vaja suudan igasugu ahvatlustele vastu panna küll. Arvan, et mu keha on saanud puhastust küll, kaka on näiteks eilsete porgandite nägu:) Mis puutub kaalu, siis jõusaali kaal näitas enne trenni (koos riiete ja botastega) 71.5 ja peale 71.2, see kaal kas valetab või olen ma kaalu imekombel taastanud. Supi ja porganditega???
Ei tea, kas teistel nendest kolmest päevast midagi õppida on, aga mis kõige tähtsam, minul on! Keda huvitab siis söömine läheb edasi nii:
4. päev
Supp, puuviljad ja juurviljad. Lisage banaanid ja lahja piim. Banaani võite süüa kuni 3 tükki päevas. Suppi, puuvilju ja juurvilju võite süüa niipalju kui soovite.
5. päev
Loomaliha ja tomatid supiga. Veiseliha 300-500 grammi. Proovige juua päevas 6-8 klaasi vett ja vähemalt kord sööge suppi.
6. päev
Loomaliha, juurviljad (eriti lehtjuurvili) nii palju kui soovite ja lisaks suppi. Jooge vett.
7. päev
Pruun riis, puuviljamahl, juurviljad ja supp. Riisi võib lisada supile. Jooge vett.
Kindlasti toetan ema asjaga lõpuni minema ja ise söön vaid kergeid asju lisaks.
Edu!
Tuesday, April 13, 2010
Supi päev 2
Ahhoi! Elus ja terve, teise päeva õdakuks olen elus ja libastunud ei ole. Täna on siis supi ja juurvilja päev. Peaasjalikult söön ainult porgandeid, muu mulle (suppi pean silmas) hommikul sisse ei läinud. Esimest korda sõin täna suppi kella ühe ajal, vett on läinud ligi kaks liitrit ja läheb veel... Enesetundest rääkides, siis kuni üheteistkümneni, kui massaaži läksin oli kõik hästi. Peale mudimist tuli küll kerge nõrkuse tunne, ei, ei, ma ei tahtnud pilti tasku panna, mul oli LIHTSALT kõht tühi:)Esimese kausitäie supi järel läks olemine heaks, kindlasti on kulunud ka vähem energiat kui eile, seepärast suppi olen söönudki vähe. Noh, vähe ka sellepärast, et esimene laar on lihtsalt otsas, miski üheksast söön selle ilusti ära, sest, khm, kõht on juba päääris tühi:) Naljakas on see, et kõht läheb rohkem täis, kui olen kasvõi pool porgandit ära söönud. Rohkem täis all pean silmas, et isu läheb ära, aga seda vägagi väheseks ajaks.
Õnneks sõi Liina ära šokolaaditükikese, mis mul kausis ampsamist ootas. Üks ahvatlus vähem. Kui koera kausist mööda lähen, siis vorstid ajavad vesistama küll. Naljakas, koer sööb inimesest paremat sööki. Noh, eks ta ole meil proua ka! Tõsi, korra olen vaadanud ka külmukasse, sest oi, kuidas tahaks midagi saada, aga eilse kõrval on see köömes.
Kui vaadata kaalu, siis kell 12 kaalusin 69.5 kilo, see teebki päevaga -1 kilogrammi. Ja kirjade järgi võtabki seitsme päevaga seitse kilo, see tähendab, et klapib. Mis puutub vetsu, siis pissihäda on ühtevalu, aga kakamine on küll peaaegu, et täiesti ära jäänud.
Homme on supp ning puu -ja juurvilad menüüs. Tahtsin Mikuga jõusaali minna, ta arvas, et mul pole jaksu, kui nüüd jah hommikut vaatan, võib tal tõsi olla. Eks hommik on õhtust targem ja saab näha. Söön nüüd porgandit!
Homseni!
Õnneks sõi Liina ära šokolaaditükikese, mis mul kausis ampsamist ootas. Üks ahvatlus vähem. Kui koera kausist mööda lähen, siis vorstid ajavad vesistama küll. Naljakas, koer sööb inimesest paremat sööki. Noh, eks ta ole meil proua ka! Tõsi, korra olen vaadanud ka külmukasse, sest oi, kuidas tahaks midagi saada, aga eilse kõrval on see köömes.
Kui vaadata kaalu, siis kell 12 kaalusin 69.5 kilo, see teebki päevaga -1 kilogrammi. Ja kirjade järgi võtabki seitsme päevaga seitse kilo, see tähendab, et klapib. Mis puutub vetsu, siis pissihäda on ühtevalu, aga kakamine on küll peaaegu, et täiesti ära jäänud.
Homme on supp ning puu -ja juurvilad menüüs. Tahtsin Mikuga jõusaali minna, ta arvas, et mul pole jaksu, kui nüüd jah hommikut vaatan, võib tal tõsi olla. Eks hommik on õhtust targem ja saab näha. Söön nüüd porgandit!
Homseni!
Monday, April 12, 2010
Supi päev 1
Täna on leinapäev ja see, mis Poolas toimub šokeerib mindki seepärast kutsun kõiki vähemalt mõtlema selle peale ja msn-is panema närbus roosikese. Kas see midagigi aitab? Ei aita, aga sageli on kaasatundmine suurim mida me teha saame.
Kevad on muutuste aeg, seepärast võtsin ennast käsile. Esiteks null alkoholi kuni 18.aprillini ja see teeb peaaegu pool kuud. Ning terve see nädal toitun põhiliselt supist ja veest. Olgu mitte terve nädal, 6 päeva, sest pühapäeval on Metallica ja sellel päeval ma end tagasi hoidma ei hakka! Supp koosneb 6 keskmisest sibulast, maitse järgi on tomatit (võib olla konserveeritud, 1 väiksemast kapsapeast,2 rohelisest paprikast ja natuke on seal sees ka vars juursellerit.
Täna on siin esimene päev. Seda suppi võib süüa ohjeldamatult ja muidugi vett ning juurde võib võtta puuvilju. Eile õhtul, kui seda suppi nägin, mõtlesin, et kurat, hommik tuleb raske, sest hommikusöök on mu lemmik söögikord. Niisiis jõin suhkruta kohvi ja helpisin toda suppi. Kuidagi jänt oli, aga alla läks hästi. Nüüd, kui kell 12 seda sõin oli see lausa hea. Katsun jälgida ka kui palju vett ma päevas joon, seni alla poole liitri.
Miks ma seda teen? Kaaluga mul probleeme pole, nii 71,5 kg. Puhastuse eesmärgil, ja natuke eksperimenteerin ka oma vastupidavust ja suutlikkust. Kui asi väga käest ära läheb, siis loobun.
Head jälgimist, nüüd lähen õue!
Nii, päev on jõudnud õhtusse, esimene päev selle supiga. Kas oli kerge? Vastust näete edasist teksti lugedes.
Läksime Taneli maale, Kaisverre, tema mudellennukit lennutama. Päike paistis, maja ees sai isegi jaki maha võtta, sest nii soe oli... Tõeline grilli ilm, jah just nii Tanel ütles, kui Petsi ootasime, kes poest oli läinud puldile patakaid ostma. Ma mõtlesin, et on jah, teile! Siis nii muuseas helistati Petsile, et toogu mõned õlled ka. Istusime, päike võttis hästi, Peeter tuli tagasi, Tanel avas õlle, küsis muiates: "Tahad ka!?" Naeratades, vastasin, et ei taha. No kuulge see oli sinna mõeldud, muidugi ma tahtsin tegelikult... Jõin vett!:) Aeg läks ruttu, kui elekter akut täis suras istusime päikese käes, ajasime juttu, poisid lasid püssi. Mida aeg edasi seda tühjemaks läks mu kõht. Püüdsin seda tühjust veega peletada, töötas. Aku täis, läksime põllule, see lend käis ruttu, Tanel lasi oma lennuki tiivad ruttu pilbasteks. Heh! Varsti panime linna. Rääkisime teistega plaanid kokku, Tanel ja Pets panid poodi, ma suppi sööma. Tulin koju nagu hunt. Kõigepealt sõin 4 pirni ja kaks suurt kausitäit suppi. Kahekümne minuti pärast läksime Pritsumajja, mul kurk taga taskus, noh selleks puhuks, kui teised hiljem grillivad!:)Pritsumajas telliti head ja paremat, mina tavalist vett... Kui juustupallid telliti oli keeruline olla, nii väga võtaksin ühe... Aga ei, Tom, unusta ära!
Enda üle hea meel, läksime Sassi juurde GRILLIMA! Oi, raisk! Keeruline oli, siis, kui teised kana sõid (kana on mu lemmik), sõin mina kurki. Peamine on see, et ma ei libastunud, ehkki kiusatus oli suur. Olen rahul. Koju tulles sõin aga suppi ja pirni, vett ning panin pea padjale.
Kevad on muutuste aeg, seepärast võtsin ennast käsile. Esiteks null alkoholi kuni 18.aprillini ja see teeb peaaegu pool kuud. Ning terve see nädal toitun põhiliselt supist ja veest. Olgu mitte terve nädal, 6 päeva, sest pühapäeval on Metallica ja sellel päeval ma end tagasi hoidma ei hakka! Supp koosneb 6 keskmisest sibulast, maitse järgi on tomatit (võib olla konserveeritud, 1 väiksemast kapsapeast,2 rohelisest paprikast ja natuke on seal sees ka vars juursellerit.
Täna on siin esimene päev. Seda suppi võib süüa ohjeldamatult ja muidugi vett ning juurde võib võtta puuvilju. Eile õhtul, kui seda suppi nägin, mõtlesin, et kurat, hommik tuleb raske, sest hommikusöök on mu lemmik söögikord. Niisiis jõin suhkruta kohvi ja helpisin toda suppi. Kuidagi jänt oli, aga alla läks hästi. Nüüd, kui kell 12 seda sõin oli see lausa hea. Katsun jälgida ka kui palju vett ma päevas joon, seni alla poole liitri.
Miks ma seda teen? Kaaluga mul probleeme pole, nii 71,5 kg. Puhastuse eesmärgil, ja natuke eksperimenteerin ka oma vastupidavust ja suutlikkust. Kui asi väga käest ära läheb, siis loobun.
Head jälgimist, nüüd lähen õue!
Nii, päev on jõudnud õhtusse, esimene päev selle supiga. Kas oli kerge? Vastust näete edasist teksti lugedes.
Läksime Taneli maale, Kaisverre, tema mudellennukit lennutama. Päike paistis, maja ees sai isegi jaki maha võtta, sest nii soe oli... Tõeline grilli ilm, jah just nii Tanel ütles, kui Petsi ootasime, kes poest oli läinud puldile patakaid ostma. Ma mõtlesin, et on jah, teile! Siis nii muuseas helistati Petsile, et toogu mõned õlled ka. Istusime, päike võttis hästi, Peeter tuli tagasi, Tanel avas õlle, küsis muiates: "Tahad ka!?" Naeratades, vastasin, et ei taha. No kuulge see oli sinna mõeldud, muidugi ma tahtsin tegelikult... Jõin vett!:) Aeg läks ruttu, kui elekter akut täis suras istusime päikese käes, ajasime juttu, poisid lasid püssi. Mida aeg edasi seda tühjemaks läks mu kõht. Püüdsin seda tühjust veega peletada, töötas. Aku täis, läksime põllule, see lend käis ruttu, Tanel lasi oma lennuki tiivad ruttu pilbasteks. Heh! Varsti panime linna. Rääkisime teistega plaanid kokku, Tanel ja Pets panid poodi, ma suppi sööma. Tulin koju nagu hunt. Kõigepealt sõin 4 pirni ja kaks suurt kausitäit suppi. Kahekümne minuti pärast läksime Pritsumajja, mul kurk taga taskus, noh selleks puhuks, kui teised hiljem grillivad!:)Pritsumajas telliti head ja paremat, mina tavalist vett... Kui juustupallid telliti oli keeruline olla, nii väga võtaksin ühe... Aga ei, Tom, unusta ära!
Enda üle hea meel, läksime Sassi juurde GRILLIMA! Oi, raisk! Keeruline oli, siis, kui teised kana sõid (kana on mu lemmik), sõin mina kurki. Peamine on see, et ma ei libastunud, ehkki kiusatus oli suur. Olen rahul. Koju tulles sõin aga suppi ja pirni, vett ning panin pea padjale.
Subscribe to:
Posts (Atom)
