Supi päev 2

Ahhoi! Elus ja terve, teise päeva õdakuks olen elus ja libastunud ei ole. Täna on siis supi ja juurvilja päev. Peaasjalikult söön ainult porgandeid, muu mulle (suppi pean silmas) hommikul sisse ei läinud. Esimest korda sõin täna suppi kella ühe ajal, vett on läinud ligi kaks liitrit ja läheb veel... Enesetundest rääkides, siis kuni üheteistkümneni, kui massaaži läksin oli kõik hästi. Peale mudimist tuli küll kerge nõrkuse tunne, ei, ei, ma ei tahtnud pilti tasku panna, mul oli LIHTSALT kõht tühi:)Esimese kausitäie supi järel läks olemine heaks, kindlasti on kulunud ka vähem energiat kui eile, seepärast suppi olen söönudki vähe. Noh, vähe ka sellepärast, et esimene laar on lihtsalt otsas, miski üheksast söön selle ilusti ära, sest, khm, kõht on juba päääris tühi:) Naljakas on see, et kõht läheb rohkem täis, kui olen kasvõi pool porgandit ära söönud. Rohkem täis all pean silmas, et isu läheb ära, aga seda vägagi väheseks ajaks.
Õnneks sõi Liina ära šokolaaditükikese, mis mul kausis ampsamist ootas. Üks ahvatlus vähem. Kui koera kausist mööda lähen, siis vorstid ajavad vesistama küll. Naljakas, koer sööb inimesest paremat sööki. Noh, eks ta ole meil proua ka! Tõsi, korra olen vaadanud ka külmukasse, sest oi, kuidas tahaks midagi saada, aga eilse kõrval on see köömes.
Kui vaadata kaalu, siis kell 12 kaalusin 69.5 kilo, see teebki päevaga -1 kilogrammi. Ja kirjade järgi võtabki seitsme päevaga seitse kilo, see tähendab, et klapib. Mis puutub vetsu, siis pissihäda on ühtevalu, aga kakamine on küll peaaegu, et täiesti ära jäänud.
Homme on supp ning puu -ja juurvilad menüüs. Tahtsin Mikuga jõusaali minna, ta arvas, et mul pole jaksu, kui nüüd jah hommikut vaatan, võib tal tõsi olla. Eks hommik on õhtust targem ja saab näha. Söön nüüd porgandit!

Homseni!