Hei!

Et elus leidub hetki, mil küsin enda käest, kui vana ma õigupoolest olen, kas ikka olen 22? Viimase sellise küsimusega tulin lagedale reedel, kui ema palus mull pool üks ahi välja lülitada. Pole just kõige raske kohustus või mis? Mis te arvate, kes jäi lõpukirjandi vaimustuses oma aastatetaguseid kirjatükke lugema? Ja mis aega kell näitas, kui suvatsesin seda vaadata? Kell oli KAKS! Jah just, ema sünnipäeva liha oli olnud poolteist tundi kauem ahjus, kui see pidi olema. Oojaa, ma ei osanud nutta ega naerda, mitte, et ema oleks osanud. Liha ahjust väljas, mis siis alles oli? Hunnik rasva, kõrbenud -ja kuiva liha. "Kas sa siis lõhna ei tundnud," küsis ema. Ja teate, piinlik oli, aga selline mõnus soe liha lõhn. Nii oligi viis kilogrammi head liha läinud kus see ja teine. Milles mind üldse usaldada tohib? Tundub vist sellise prahmaka juures päris asjakohane küsimus või mis?:) Ema oli nördinud, mina olin nördinud, aga nagu emadele kombeks, nad andestavad oma lastele kõiksugu sigadused, nii tegi ka tema. Tema sünnipäeva nädalavahetus oli üldjoontes väga tore, ainuke, kes siit kõvasti mõttematerjali pidi saama olin see mina. Nagu armunud oleks olnud... Oh...
Et nädalavahetus läheb oma rada, viis see lõbusa seltskonnaga peole, mis oli allapoole arvestust, kuni osa meist tegi juttu klubi pilkupüüdvaima tütarlapsega. Oleks vast õige öelda et naisega. Nagu ikka jään mina sellistel puhkudel tagasihoidlikuks, aga et nägin Gleni tüdrukule lihtsalt otsa vaatamas ja Maryni temaga vestlemas, siis mõtlesin asja uurida. Too neiu oli sakslanna ja nad on siin praktikal. Oo, mõtlesin mina, et millega siis tegu on? Sotsiaaltöö! Ja juttu jätkus kauemaks, hiljem tutvusime ka teistega ning pidu sai hoogu juurde. Oli vahva!
Järgmine päev käisime linnas, et sakslastega kohtuda, aga nad ei tulnud, seega "Chillisime" niisama päikese käes, noh eriti tegin seda mina Leksiga, kui Mari ja Mikk Rolandile kinki käisid otsimas. Leksi on siis Miku venna "lehmkoer"-valge-musta kirju koer. Alguses umbusklik, aga tegelikult väga sõbralik koeranurr:). Nii läksimegi sakslasi otsimas, noormees üksi oli platsis, sest tüdrukutel oli kehv olla:D Vägev koss oli, aga kaotasime! Raisk!
Niisiis veetsin üle tunni Guns n' Rose'sega ja pikutasin, ootasin kamraade, kõik olid omadega suht läbi, ajasime juttu nautisime elu. Hiljem läksime Rolandi sünnale, kus pidu oli väga naljakas(Y) Aga väljamaalased vist väsisid ära ja hiljem ma neid ei kohanud, sai kokkulepitud, et ehk täna. No vaatame!

Inimesed kirjutavad iga päev, mina korra nädalas... Tublid inimesed!

Et Mari keetis head pelmeenid!:D

Lugemiseni.